Kassipaat on Amsterdami üks omapärasemaid vaatamisväärsusi. See on põhimõtteliselt tavaline kasside varjupaik, kuid selle teeb ainulaadseks see, et kõik päästetud kassid elavad spetsiaalses paatmajas, mis loksub Herengrachti kanalis.
Kassipaadi alguslugu saab alguse juba aastast 1966, kui lahke naine nimega Henrietta van Weelde võttis enda juurde elama paar hüljatud kassipoega. Henriette sai aga kiiresti oma suure lahkuse tõttu naabruskonnas tuntuks ning inimesed hakkasid talle regulaarselt päästetud kasse ukse taha jätma.
See kestis kaks aastat kuniks Henriettel ei olnud lihtsalt enam ruumi kasside juurde võtmiseks. Niisiis mõtles ta välja suurepärase lahenduse – ta pani nad elama seisma jäänud paatmajja Herengrachi kanalis. Varjupaik oli ligemale kakskümmend aastat “piraatlaev” ja tegutses ilma ametiasutuste teadmata. 1987 aastal sai see aga lõpuks ametliku tegutsemisloa ning ristiti nimega “de Poezenboot” ehk kassipaat.
Päästepaat on juba aastakümneid hüljatud kassidele katust pakkunud ning Henrietta hoolitses nende eest kuni oma surmani 2005. aastal. Nüüd töötab see vaid mõne kohaliku vabatahtliku abiga ning hetkel võib paadil hängimas näha ligemale 50. kassi.
Iga uus elanik eraldatakse lühikeseks ajaks oma puuri elama. Selle aja jooksul saavad nad mikrokiibi ning kastreeritakse. Läbi selle üritatakse metsikute kasside populatsiooni minimeerida ning vältida kasside ära jooksmist ning taas tänavale sattumist.
Hiljem lubatakse kassidel paadis vabalt ringi liikuda – nad on küll täiesti sõbralikud ning armasad, aga ühe sõbra koju viimine võib osutuda küllaltki keeruliseks.
“Me oleme uute omanike suhtes väga valivad,” sõnas vabatahtlik Judith. “Me peame reaalselt tundma, et loom ja inimene sobivad perfektselt omavahel. Vastasel juhul on võimalus, et ümberasutamine kukub läbi. Potensiaalsed uued omanikud ja töötajad peavad ühe öö ideed seedima enne kui “jah” sõna öeldakse.”
Adopteerimist oodates on kassidel oma lõbustamiseks palju tegevusi. Näiteks ujuvad kanalis pardid, luiged ja kajakad.
“Mõndadele meie kassidele meeldib käpaga läbi turvavõrgu udjada, unistades võimalusest lindudele järele hüpata,” avaldas Judith. “Kassidele loomulikult meeldib jahti pidada.”
Kasse täis paati peab muidugi juhtima kapten ning Sarahi sõnul kuulub see tiitel isas kassile nimega Koeienkat.
“Ta on domineeriv isaskass ning teda tuleb toita kas esimesena või eraldi, sest muul juhul teised süüa ei saakski! Ta istub peamiselt ukse juures, kust turistid paati sisenevad, ning näeb välja nagu tahaks ta paitamist. Välimus on aga petlik ning tegelikult saab paitaja tihtipeale kriibitud. Ta on oma karakteri tõttu siiski hästi tuntud ning armastatud.
Kassipaadi külastamine on tasuta, kuid enamik turiste kipuvad siiski heldeid annetusi tegema kui nad saavad teada, et asutus ühtegi riigipoolset toetust ei saa.